Leenu „ma ei söö“ nimistus on vähe asju – keedukaalikas ja piima juurviljasupp. Meelis sööb üldiselt ka kõike, aga maksavorsti ta naljalt ei taha või ungari pekki, mis on Leenu lemmik ja Hedon.. Sööb mida keha vajab, mõni päev tahab ainult kartulit, siis ainult liha, siis nõuab sushit (kurgiga!). Ja siis on lihtsalt tooted, mida me ei osta. Näiteks krabipulgad. Kui te küsite miks, siis ma ei tea, mu meelest pole neist midagi teha ja ka sushit tellides ma alati väldin neid rulle, kus on koostisosa „lumekrabi“. Mis jura see on?

Kui nüüd VICI mulle koostööd pakkus, siis mu vaimusilmas olid suured tiigerkrevetid ja mereannikokteilid, marinaadis vähisabad ja kõik selline imemaitsev. Nagu suvel turule tulnud beebiangerja surimi näiteks. Kindlasti ei kuulunud mu kujutluspilti lihtlabased makrapulgad. Riisi-makrasalat on nagu mingi lapsepõlvetrauma ja kõige hullem on see kui sushit hammustades on sul suu täis neid krabinuudleid.

Millest on tehtud väikesed tüdrukud?

Suhkrust ja jahust ja maasikavahust.. Aga millest on tehtud krabipulgad? Ma olen nii palju kuulnud, et see on põhimõtteliselt mingi kalajääk ja kes seda jama sööb. Tunnistan, ma ise ka paljaid krabipulki ei taha nagu ma just ütlesin, aga hakkasin tänu sellele koostööle natuke asja uurima. Kusjuures, mulle meenub, et lapsena ma sõin neid võileivaga, harutasin lahti selle rulli ja panin leiva peale nagu sinki. Aga…

Esiteks, pärineb makra jumala eestikeelsetest sõnadest ehk matkitud krabi – mak-ra. Teiseks, on see tehtud surimist. Mis see veel on?

Ametlikult on see kontsentreeritud kalavalk, maitsetu ja lõhnatu. Tootmise käigus on eemaldatud ka rasv. Surimit valmistatakse väherasvasest valgest kalast. Tootmine algab tavaliselt juba laevas vahetult pärast püüki, et kala oleks võimalikult värske. Põhimõtteliselt on tegemist hakitud kalalihaga, millele on lisatud munavalged, õli ja sool.

Surimi tootmiseks sobivad kõige paremini põhjaputassuu, kotkaskala, mintai, meriluts, merilang, tursk, heik, kilttursk, beluuga, ahven, paltus, saida, heeringas, riffahven, makrell, snuuk ja sardiinid.

Vici surimi on valmistatud Alaska vetest saadavast mintaist. Alaska veed on ühed puhtamad maakeral ehk surimi on ilmselgelt kvaliteetne, mis teeb ka krabipulga teisisõnu puhtast kalalihast tooteks.

Kõik Alaska vetest püütud kalad on kasvanud loomulikes tingimustes: elanud selges vees, söönud looduses leiduvat toitu ja ujunud vabalt ringi Vaikse ookeani põhjaosas. Seega ei häiri nende püük ökosüsteemi loomulikku tasakaalu, sest Alaskal elutseb naturaalsetes tingimustes kõige rohkem mereelanikke. ​Lisaks toetavad nii Alaska valitsus kui ka piirkonna kalaettevõtted säästva kalapüügi mudelit.

Surimi ise pärineb Jaapanist; sellest valmistatakse palju erinevaid tooteid, mis on nii maitselt kui tekstuurilt sarnased koorikloomadele (krabid, vähid, krevetid).

Tervisespetsialistid soovitavad kala süüa vähemalt 2 korda nädalas, et süda püsiks terve. Krabipulgad on piisavalt leebe maitsega  – neid armastavad ka need, kellele puhas kalamaitse ei meeldi. Krabipulgad on valgurikkad ja vähese kalorsusega.

Aga mida neist peale riisi-makrasalati valmistada?

Ma võtsin selle koostöö vastu just sellepärast, et saaks veidi köögis kokata ja möllata ja eriti sellise tootega, mis pole igapäevane, kaua ma seda pork belly ja Tom Kha retsepti teile ikka jagan, eks. Ja kuller tuli täpselt õigel ajal. Kuna eelmisel neljapäeval meil külalised käisid, siis tundus soblik neid millegi uuega üllatada. Googeldades selgus, et krabipulkadest saab tegelikult valmistada väga mitmeid erinevaid roogi – salateid, suppi, pirukaid, soolaseid pannkooke ja suupisteid. Minu jaoks võrdus siiani makra ikkagi makra-riisisalatiga. Ameerikas näiteks on megapopulaarsed krabikoogid.

Ma läksin suupistete peale välja. Tegin kreemi. Panin köögikombaini ühe paki Viola sulajuustu, ühe paki makrat, tilli, sidrunimahla ja segasin ühtlaseks massiks. Lisasin majoneesi veel, et tuleks kreemisem. Seda serveerisin söödavatelt lusikatelt mis on veidi vürtsikad. Ülihead ja mõnusad ampsud.

Lisaks mõtlesin teha „singirulle“, see tähendab krabirulle. Segasin klassikalise segu – küüslauk, juust, sool ja majonees, aga et kasutan krabupulki singi asemel. Ei õnnestunud. Pole ikka mingi pressitud kondipuru nagu vanasti :D Ei andnud lahti harutada. Nad olid sellised nagu triibulised ja lagunesid laiali.

Tegin samal ajal ka FB live’i ja keegi soovitas teha salatit kodujuustu ja kurgiga. Mõeldud tehtud ja korvidesse.

Täielik retrolaks oli see kokkamine. Ja tuleb tunnistada, et sel makral polnud üldse paha maitse või midagi, mis mul kuidagi lapsepõlvest meeles oli.

Kas te sööte krabipulki? Mida te neist valmistanud olete, mis pole nö traditsiooniline panen leivale või teen salatit.

Kuna ma olen nende lusikate kohta juba kümme küsimust saanud, siis.. Need konkreetsed on pärit rohepakend.ee lehelt, kus neid enam ei ole. Uue laari ostsin, väiksemate sabadega Promost, kus iga inimene jälle osta ei saa (kliendikaardid, lepingud ja jutud). Guugeldasin, üldiselt on toidupoodides ju ka neid “leivakorvikesi” olemas, ka lusikaid. Silmad lahti. Alternatiivi pakuvad ilmselt Laima suupistelusikad.

#KOOSTÖÖ