Vana hea kaaluteema: sa oled ikka paks!

Jajaa, ma tean, et ma rääkisin, et tahan enda sünnipäevaks olla samas kaalus mis enne rasedust või veelgi väiksemat kaalunumbrit näha, aga tulemus on endiselt ümmargune 70. Jajaa, ma tean, paljud inimesed ei usu, et ma nii vähe kaalun, sest ma olen ju nii suur…

Jõulude eel nägin üht tuttavat, keda polnud kaks aastat näinud, mulle tundus, et ta on räigelt alla võtnud ja näeb megapüss välja. Nädal tagasi kohtusime uuesti ja ta rääkis, et on 12kg alla võtnud ja kui enne jõule nägime, oli ta oma maksimaalses kaalus. Mul oli WTF situatsioon, sest ta nägi juba enne jõule parem välja kui varem. Aga siis selgus, et ta on oma tumeda pea värvinud heledaks ja see ilmselt muutiski ilmet. Ühsõnaga, mis ma öelda tahan, on see, et inimeste kehakujud on nii erinevad, et ma ei oleks never-ever öelnud, et ta siis 97kg kaalus ja et ta praegu 85 on – tundus 70 mulle siis ja praegu. Ja sama on minuga, ma ilmselt olen nii väike punn, et tundun ka 70kilosena vaalana :D Noh, seda on mulle öeldud…

Miks ma seda kaaluteemat aga kirjutama hakkasin, mulle kirjutas üks lugeja, et ma räägiksin lähemalt bariaatrilise kirurgia (maovähendusoperatsiooni) järgsest pahupoolest, millest eriti ei räägita.

Kes mind opile suunas ja seda soovitas?

Sellest olen ma varem mitu korda kirjutanud. Näiteks siin! Lühidalt – ma tahtsin ise minna, sest polnud võimalik enam riideid osta ja ma keeldusin 60€ teksade ostmisest.

Kuidas taastumine oli?

Ilmselt on see üsna individuaalne. Enne oppi soovitatakse kaalust ise võimalikult palju alla võtta, süüa palju valku sisaldavaid tooteid, sest see nö muudab kirurgile nähtavuse paremaks. Vähemalt mulle nii räägiti. Ma võtsin mingi kuu ajaga iseseivalt seitse kilo alla tänu sellele,et viskasin menüüst välja võileivamäärded ja kasutasin nende asemel salatilehte või värsket kurki. Asendasin rasvase ahjuliha kanafileega ja jõin palju keefiri. Mul olid ka spetsiaalsed valgujoogid, aga need lihtsalt olid nii rõvedad, et ma ei suutnud neid juua.

Tavaliselt tehakse see operatsioon paari nö auguga kõhtu ja paar päeva hiljem jalutad haiglast koju. Minu puhul tekkis aga „nähtavuse probleem“ ja arst oli sunnitud tegema lõike, et saaks mu mao kinni õmmelda. Kui ta mulle järgmisel päeval näppude vahel näitas, et noh, tegin sellise lõike.. Ma olin, nojah, kui vaja siis vaja. Tegelikult seda küsitakse enne oppi, et kui on vaja teha lõige, kas teeme või jätame pooleli. Ma olin poolt, kui vaja, siis vaja…

Igaljuhul mu imestus oli suur kui ma kodus ise oma haaval plaastrit vahetama asusin… See arm on reaalselt rinna alt nabani. Alguses on see punane ja „värske“, mul oli nagu kuusepuu roots kõhu peal. Kasutasin siis kreemi – soovitan väga Sodermix kreemi, mis on küll kallis, aga aitab väga hästi armiparanemisele kaasa ja muudab ta nö nähtamatuks. Mina kasutasin ainult ühe tuubi jagu, aga sellest juba piisas.

Lasin endale kohe õmmelda monokini ehk selle triibuga trikoo, et armi varjata. Samas nüüdseks on ta juba lihtsalt valge triip ja väga ei häiri. Loomulikult mingit head pilti mul pole, ainult Tais tehtud jookidega pildid, aga ehk annab kerge ülevaate.

monokini
paremal siis täiesti töötlemata pilt mu kõhust, vasakul pildil on näha arm. tegemist ka minu kõige madalama kaaluga üldse (55kg); need armid kõhul ei ole rasedusest, vaid tiinekaea paksusest… aga kuna nad on heledad, siis nad mind üldse ei sega

Kas nahk tõmbas tagasi?

Minul tõmbas küll suhteliselt hästi tagasi. Loomulikult on ka neid, kellele tekib see nö sepapõll ja seda on vaja lõigata, sest seda nahka pole lihtsalt kuskile panna. Eks see sõltub ka vanusest ja kõigest, aga minul jäid koledaks vaid reite siseküljed, kus oli selline vedel nahk. Käed ja kõht olid enamvähem, kuigi kõhunaha puhul ma ei saanud väga bikiine kanda. Tähendab, ma kandsin, aga kõik püksid panin jalga tagurpidi, sest eest on nad liiga väiksed ja nahk ei mahu nö ära.

55
paremat pilti mul sellst nö reitenahast pole, siin on näha, et nahk on selline vedel

Soovitan siinkohal kreemi Nivea Q10 Skin Firming’ut, mina kreemitasin end sellega iga kord pärast pesu ja see oli kindlasti üks faktor, mis naha tagasitõmbamisele hästi kaasa aitas.

Kuidas on alkoholiga pärast oppi?

Ei soovitata juua mõnga aega, eriti gaasilisi jooke, sest need venitavad magu. Mäletan, et võtsin uusaastaööl (kuu pärast oppi) lonksu šampust ja mul oli tunne, et magu läheb lõhki. Siiani ma väga kihisevaid jooke ei joo. Vahuvein on lihtsalt väga halb „seedida“; karastusjookidel lasen klaasis seista, või segan kõrrega mullid välja, kui räige isu millegi järgi on. Vahel kohe on kokakoola isu.

Ma mäletan, et mul oli alguses alkoholiga see, et jõid klaasi veini ja põmm, täiesti täis. Jõid teise klaasi ja põmm, kaine tagasi. Siis võisin õhtu jooksul veel kolm klaasi juua ja enam pähe ei hakanud.

Siis mingil hetkel see nagu taastus. Et kui jõid klaasi veini, oli ok, kaks klaasi oli ka okei, kolmas klaas – hakkasid täis jääma. Neljas klaas olid mälus ja viies klaas oli juba paha. Kõige hullem ongi seejuures see, et kui sa nö üle jood ehk normaalne inimene läheks ja oksendaks, siis minul see võimalus puudub. Mul pole magu, kuhu vein/toit pidama jääks, et näpud kurku ajada ja oksendada. Ma pean selle halva tunde lihtsalt üle elama, jah, ma võin ju näpud kurku ajada, aga mul tuleb sealt ainult natuke tatti. Kõik.

Piima või nisu toidutalumatust ei tekkinud? Allergiaid? Vitamiinipuudust?

Mingeid talumatusi või allergiaid ma ei täheldanud. Umbes neli kuud hiljem saab keha aru, et vitamiinidest on puudus, juuksed kukuvad maha, nahk kuivab… Mina sõin esimene aasta nii palju kui meeles oli Omep7 tablette ja Apoviti multivitamiine – esimene siis kaitseb magu ja teine peaks andma vajaliku koguse vitamiine. Kuna ma väga hea tabletivõtja pole ehk võtan siis kui meeles on ja purk näppu jääb, üritan juua värskelt pressitud mahla või süüa värskeid puu- ja juurvilju, et vitamiine saada.

Ainuke vitamiinipuudus, mis mul nö välja lõi oli see B12 (vist!), et mul ei tekkinud rinnapiima. Samas olen rääkinud erinevate maovähendusoperatsiooni läbinud naistega, kes on sünnitanud ja see on ikkagi individuaalne, mõnel lahmab piima juba ojadena seitsmendal raseduskuul. Seega, see pole fakt, et opilkäinutel piima pole, aga võib juhtuda. Pikemalt kirjutasin sellest piimaprobleemist siin!

Kuidas harjusid pideva täiskõhu tundega?

Ma mäletan, kuidas ma kartsin, et kui mul on janu, siis kuidas ma juua saan? Haiglas olles jõin vaid lonksu kaupa. Aga ega ma täna ka üle viie lonksu korraga ei joo. Kõht saabki triiki täis.

Täiskõhtunne tekib kiirelt ja üle süüa on väga kerge. Tuleb lihtsalt katsetada. Mäletan, kuu pärast opii mul oli hull keedumuna isu. Hammustasin sellest ühe amspu ja kõht oli plaksti täis. Siis oli küll kurb meel. ja paar kuud pärast oppi tegin ma hapukapsasuppi, no nii isu oli. Siis ma sõin end esimest korda üle ka – vedelikku ja tahket üldse pole hea koos süüa ja nii ma seda supivedelikku larpisin, kuni tundsin, et paha hakkas… Siis pikutasin natuke ja lasin maol maha rahuneda ja sõin paari tunni pärast edasi.

_O1A0328
See oli näiteks mu porsjon Hedoni viimasel sünnal, mis ma sõin; ega endiselt palju korraga ei mahu

Kuidas kaal tagasi tuli?

Sellest kaalu langusest ja tagasi tulemisest olen ma pikalt bloginud siin! Aga eks rasedus tõi natuke kaalu juurde ja üsna loomulik nähtus ongi, et mingi osa kaalust tuleb tagasi. Mina võtsin ka peaaegu pool oma kaalust alla (99% ülekaalust ma kaotasin), mis on väga suur protsent.

Ja olgem ausad, selleks, et sa vormis püsiks, ole sa siis opil käinud või mitte, tuleb vaeva näha. Ja ma tunnistan, et ma olen selleks liiga laisk – ei viitsi ma suvalisel hetkel jalutama minna või trennis käia regulaarselt (mis tuletab meelde, et me ju lubasime sõbrannaga uuest aastast korralikuks hakata ja uuesti EMS trennis käima hakata iganädalaselt…), mulle meeldib vein ja niksid-näksid… Ega see kaal nii ei lange, kui õhtusöögiks on pudel veini juustude ja grissinidega.

Kuidas sinusse suhtutakse tänu sellele „läksid kergema vastupanu teed“?

On inimesed, kes saavad aru, et sajakilosena sa ei jõuagi käia või mingit trenni teha, ja on inimesed, kes ei saa sellest aru. Arvavad, et kõik on kättevõtmise asi. Palun, viska endale viiekümnekilone jahukott selga ja mine jookse kümme kilomeetrit – tahaks näha, kaugele sa jõuad. Ei jõua väga, mis? Aga meie, paksud, elamegi sellise jahukotiga seljas ja me ei jõuagi minna trenni või jooksma või jalutada kümme kilomeetrit. Jah, operatsioon võib olla kergema vastupanu teed minek, aga kui sul pole enam muud varianti – sa ei saa voodist püsti, poodi minek on piin, siis millest me räägime?

Kas läheksid uuesti?

Iga kell! Mulle on kirjutanud seoses operatsiooniga väga paljud inimesed, nad saadavad mulle pilte endast enne ja pärast ja nad on nii õnnelikud, et nad minuga ühendust võtsid ja selle sammu astusid. Ja minul on hea meel, et ma olen saanud kedagi aidata või kellegi natukenegi õnnelikumaks teinud.

SAMAL TEEMAL:

Veelkord kaalust ehk Miks ma juba sünnikaalus ei ole?

Veel kaaluteemadel ehk kas ma olin väiksena paks?

Avameelselt maovähendusoperatsioonist

Samal teemal

47 kommentaari

  1. Selline küsimus tekkis, et sa sööd nii vähe, kuna magu on väike ja ei mahu rohkem. Siis kuidas on sellega, et nt sushi maitseb meeletult ja kõhu täis saamiseks kulub vaid nt 4 sushitükki, aga isu jääb ju alles, ei tahaks ju veel. Või saad ka n-ö isu sellest 4st tükist rahuldatud?

    1. Pean saama rahuldatud jah… Tund aega passimist kohvikus ja suudan isegi 6-7 tükki ära süüa. Seepärast käingi alati sõbrannadega, et saame erinevaid võtta ja siis ma saan mitut erinevat võtta :)

  2. Minu ainus mõte on see, et kuidas sa väljas süüa saad, kui kõht nii ruttu täis? Suurt praadi ju ikka ära ei söö. Kui tihti üldse väljas söömas käite?

    1. No väga fäänsides kohtades ongi praed nii väikesed, et mahuvad ilusti kõhtu ära :)
      Väga tihti väljas ei käigi, just seetõttu, et ma ei jõua ära süüa ja Meelis pole ka põhjatu auk. Ostame tihti kaasa, nt sushit või Räägupesast eine, siis ma saan kolm korda süüa päeva jooksul :D
      Samas kui mitu tundi istuda, siis jõuan ära nosida ikka ja üldiselt ma suuri lihapraade ei telligi, võtan pigem salati või mingi eelroa, need pole tavaliselt hiiglama suured. Näiteks kohvik Kohalikus tellin ma alati eelroogadest krevetid ja neist saab mu kõht täis, kuigi seal vb 7 krevetti kastmega :)

      1. Mina tegin ka maoopi ja ma ei saagi eriti restoranis käia. Käin tõesti väga fänsides, kus kogused väiksed või sõbrannadega kohas kus saab toitu jagada. Olen leidnud ka võimaluse restoranist toidu koju tellida, siis saan süüa omas tempos. Tavarestoranides pead jah murelikule ettekandjale seletama et toit oli maitsev, aga ei mahu enam. Siis vaadatakse ka et on alles tibi, hoiab figuuri ja raiskab toitu :D

  3. Sorry, ma ei saanud aru, mis see tähendab, et 99% algkaalust kaotasid? Ütleme näiteks, et kui alguses kaalusid 100 kg, siis kaotasid 99kg? See ei ole ju loogiline.. Lihtsalt näpuviga ehk.
    Aga tekkis veel selline küsimus muidu, et kui sa liigutad ennast või mingit trenni teed, kas siis ei teki vajadust rohkem vett juua? Ma lihtsalt ise mõtlesin, et ma joon trennis vabalt 0.5-0.7l vett ära ja see on umbes 1h jooksul. Et mis siis juhtub, kui palju vedelikku kaotad, kas siis saad rohkem vett tarbida ka? Lihtsalt huvi pärast selline küsimus :)

    1. ma usun, et ma suudaks päevas viis liitrit vett juua, lihtsalt lonksu haaval :)

      aga ülekaalust 99%, sorry, näpukas vist jah

  4. Ei ole paks ja kole ju. Eks kõik sõltub ka riiete lõigetest ja kuidas seljas istuvad aga ausalt, see lühikeste pükstega pilt.. Nii kõhna, liiga kõhna. Ma mäletan, et oli sul postitus, kus olid pildid erinevate kaaludega ja seal oli 60 midagi kg vist ja see oli ideaalne. iga inimese ideaalne on erinev aga nägid seal terve välja, samas pole tähtis mis see kaalu number näitab. Tähtis on, et ise ennast õnnelikuna tunned ja iseendaga rahul oled. Ma võtaks ja peakski võtma kaalus juurde aga mida ei tule seda ei tule. Toidu koguseid suudan ära süüa praktiliselt sama auured kui sina ja siis on ka kõht täis ja raske olla.

    1. Ma tean, mis pilti sa mõtled, ka endale meeldisin ma seal kõige rohkem. 62kg

  5. Kui Sul on tõesti soov alla võtta ja uuesti kaaluda 55 kilo (selles kaalus nägid tõesti hea välja), siis tuleb vähem süüa. Sa ise seda ehk ei märka, aga sul on päris palju postitusi sellest, kui palju sa sööd. See taldrikutäis, mille sõid Hedoni sünnipäeval, on sama suur, kui mina sööksin. Aga mina ei ole maovähendusel käinud. Samal päeval sõid ju kaks-kolm korda veel? Võibolla jõid ka mingit alkoholi? Seal on lisaks kaloreid. Kokku ilmselt tulebki u 2000 kcal ehk see, mida 70-kilone inimene sööb, kui ta kaalu säilitab. See ei ole kindlasti mingi väike kogus. Paljud, kes söövad üle, arvavad, et nad ei söögi peaaegu midagi. Nad ei oska lihtsalt tähele panna, kui palju nad söövad. Kas enne oppi sul arstiga ei olnud sellest juttu?
    Kommentaarides räägid sushist. Miks sul on eesmärk kuus tükki sisse pigistada? Palju on väljas söömise postitusi. Miks on vaja tihti väljas käia ja miks peab väljas käies alati nii palju erinevaid asju sööma?
    Minu meelest sul on toiduga mingi psühholoogiline asi. Sa sööd liiga palju. Kui sa tahad ülekaalust vabaneda (lühike naine 70-kilosena on paksuke, mis ei tee sind muidugi inetuks), siis sa peaksid ehk psühholoogiga konsulteerima. Saaksid selgeks, miks on sul toiduga veidi obsessiivne suhe. Sest seda see selgelt on.
    Mulle kokata ei meeldi niimoodi nagu sulle, kuid süüa meeldib küll. Ometi söön ma tihti vähem kui sina oma kirjeldustes. Kui ma olen end juba täis söönud, siis ma magustoitu ei telli. Kui mul saab kõht täis, siis ma ei oota poolt tundi, et ülejäänud toit ka sisse pigistada. Kuid näib, et sinuga on teisiti.
    Ma ei püüa sind kuidagi rünnata ega elama õpetada. Loomulikult otsustab igaüks ise, palju ta kaaluda tahab ja mis on tema hobid. Kõrvaltvaatajana ütlen, et sinu hobi on söömine ja kvaliteedi kõrvalt paned sa selgelt liiga suurt rõhku kvantiteedile. Psühholoogiga koostöös võiksid õppida nautima ka peaaegu poole väiksemat toidukogust ja sellest oleks sulle enam kui küll.

    1. Esiteks pärast maovähendusoppi ma ei tohigi korraga palju süüa ja mu toidukord peabki olema 30-60 minutit, et ma saaksin rahulikult süüa ja magu ei koormaks.

      Mu probleem on pigem selles, et ma söön liiga vähe ja see läheb kõik kohe pekiks, sest keha ei tea, millal jälle saab. Mõnikord ma avastan kell kaks päeval, et pole veel midagi söönud ja siis joon klaasi vett ja ootan kuueni, et teen süüa ja sööme koos Meelisega. Selles on probleem. Ja ilmselt ka selles veinijoomises ja niksinäksitamises. Ja mingit erilist suhet mul söögiga ei ole. See, et ma palju kokkan ja mulle see meeldib, ei tähenda, et ma palju söön. Näiteks kui teen suure pori tomkhad, siis tõstan endale tavaliselt lusikatäie riisi ja kulbitäie tomkhad, millest kolmandiku kui mitte enam, söödan ma juba Hedonile sisse ja harv pole juhus, kui mul sellest kogusest alles jääb, sest kõht saab täis :)

      Ma ei usu, et üks terve, kaaluprobleemiga mitte vaevlev inimene sööks korraga ainult lusikatäie kartulisalatit, lusikatäie rohelist salatit, ja kaks pisikest lavaširulliampsu.

      1. Aga miks sa ei söö hommikul? Või miks sa ei harjuta end sööma kolm korda päevas pluss kaks vahepala vms. See on tervislik, asi ei ole kaalu langetamises isegi, vaid selles, et vaid korra päevas söömine on rumalus ja tervise rikkumine. Alkohol on muidugi täiesti mõttetu nähtus toitumise, tervislikkuse ja kaalu seisukohalt. Ja liiga vähe süüa ei tohi, siis hakkab ka inimene juurde võtma ja üleüldse hakatakse vaikselt seda pidevat kaaluga võimlemist toitumishäireks liigitama.

        Paksuke on muidugi rumalalt ja ülekohtuselt öeldud, kuid 62 kg kaaluvana olid tõesti kenam ja kindlasti tervislikum. :)

      2. Mina olen 181cm pikk ja 72kg kaaluv naine. Olen pigem selline skinny fat, kuna väike kõht ja sangad on :( Ei ole paks ja täiesti normaalkaalus ja ausalt, kui ma juba kartulisalatit söön, siis terve taldrikutäie (seal on ikka vähemalt 20 lusikatäit). Sellest ka mu kõht ja sangad, ehk?! Aga tahtsin sellega öelda seda, et jagan arvamust, et sinu portsjonid ei ole kohe kindlasti suured. Pigem usun ka, et asi selles: ” Mõnikord ma avastan kell kaks päeval, et pole veel midagi söönud ja siis joon klaasi vett ja ootan kuueni, et teen süüa ja sööme koos Meelisega”. Sest kui sa sööksid 5x päevas selliseid portsjone nagu sul seal Hedoni süntsil oli, siis see oleks tervislik (oleneb muidugi mida).

        1. Ma söön päevas umbes 500-600kcal, aga kui vein ja näksid juurde siis +2000kcal :D

          1. No aga ära näksi siis nii palju :D tegelikult võiksid sa huvi pärast iseenda jaoks toitumispäeviku pidada, kuhu sa päris ausalt iga ampsu kirja paned. Aga kui sa ise oma kehaga rahul oled, siis sellest ju piisab :)

      3. Jube imelik jutt jah. Ma just vaatan alati et sa nii vähe sööd. Ja see sünnipäeva ports on mu kaheaastasele ka väike :D need rullid nii pisikesed ju..aga vb mõne jaoks ongi ok ainult 2 ampsu võtta :D

      4. Keha säästurezhiimile minek on puhas müüt. Ainevahetus, jah, aeglustub vbl lõpuks kui keha rasvaprotsent läheb ohtlikult madalaks (alla 10%), kuid ta ei lähe kunagi nii aeglaseks, et muudaks kaloridefitsiidi kasutuks. Kui tarbid vähe kaloreid, kaotad kaalu. Kui võtad kaalust juurde, siis järelikult sööd rohkem, kui kulutad.

        1. Jep, ega näljahäda ajal siis ka inimesed kaalu ei kogunud ega säilitanud. Kui ikka süüa alla päevase normi, siis kaal langeb, no matter what.

      5. A kui sul toiduga “mingit värki” ei oleks, siis poleks sa vajanud ju ka oppi ja oleksid pidanud suutma kaalu langetada omal käel? Samuti ei taha kuidagi sind rünnata või halvasti öelda. Ma hoopis tahtsin öelda, et mu arust oled sa ka selle 70kilo juures väga kena.

  6. Ma peale oppi vihkan seda, et Ma ei saa eriti väljas söömas käia.Täielik raha raiskamine… toitu raiskamine.
    Oma tutvusringkonnast ma ei tea kah kedagi, kes oleks seda operatsiooni kahetsenud. Isegi, kui pole oma eesmärki saavutanud, siis igasugune miinus ON miinus ja kergem elu/parem tervis/suurem riide valik :D jne

  7. Minu meelest on see maovähendus oppide tegemine läinud liiale. Ma saan aru, kui sinna läheb inimene, kellel on hormonaalne probleem vms, mille tõttu ta ei suudagi kaalust ise alla võtta. Aga täis elujõus noored inimesed, kes trenni teha ei viitsi… See opp on väga kallis, lisaks saavad paljud hiljem naha korrigeerimise opi – ja kui palju on tegelikke abivajajaid, kelle muresid haigekassa ei hüvita – kasvõi näiteks hambumusprobleemid (kaasasündinud) jne. Kurb, lihtsalt kurb. Raha läheb nii valesse kohta…. :(

    1. No tegelikult haigekassa maksabki selle kinni neil, kes enam muud moodi ei saa. Mu tutvusringkonnas on mitmeid, kes nōuetele ei vasta ja nad lähevad tasulise arsti juurde ja maksavad mitu tuhat, et see opp teha.
      Sama hästi võiks ma öelda, et kurat, ma olen paks ja oppi ei saa, aga mingi kōhna saab selle või teise haigekassa poolt.. Me kõik maksame üldjuhul makse ja ravivajadused on erinevad. See nahalõikamise opp on tegelikult iluopp ja ūldjuhul tasuline :) nagu ka hambad/kõrvad jms iluküsimused

      1. Ei ole tasuline nahalõikamise op. Inimene, kes on teinud läbi maovähendusoperatsiooni ja kelle kaalulangus ja voldi suurus vastavad haigekassa nõuetele saab ühe nahalõikusoperatsiooni haigekassa raha eest. Enda raha eest tuleb osta vaid kõhule/käsivartele (vastavalt valitud piirkonnale. Enamus valib muidugi kõhunaha plastika, sest see on kõige kallim ka.) surveriided mida peale operatsiooni tuleb kanda.

        1. seda enam ei saa .haigekasa ei kmaksa enam kõhuplastika eest minuteada.Need ajad on läbi-

  8. Mind hoopis huvitab, et kust sa need parempoolsel pildil olevad mustad prillid soetasid endale? :) Ja lisaks, kas sa annaksid infot mõnes Taiga seotud küsimuses :)

    1. Pakun, et prillid on soetatud Austraaliast :) mingist suht suvalisest poest ilmselt. Ja Tai küsimustele vastan ikka – pane meili info(@)marimell.eu

  9. Minu arust sa kannad selliseid riideid lihtsalt, millega tundudki kogukam kui sa tegelikult oled.

  10. Ei ole teemas kuigi pädev, kuid silma jäi koht, kus toodi väja, et blogija on teinud vea, kui kirjutas, et 99 % ülekaalust on kaotanud ning blogija hiljem ka ise tunnistas, et see võis näpukas olla tõesti :) Mina sain kohe õigesti aru :) Inimese kehakaalu vaadakaksegi mitmes järgus. Kõigepealt on normaalkaal ning sellele lisandub ülekaal :) Nagu kehamassiingeksidki :) 18-24.99 on normaalkaal ning edasi on juba ülekaal :) Kui sa oled 10 kilo ülekaalus, siis planeeritud kaalukaoutus võib vabalt olla 100 % või 99 % ülekaalust :) See tähendabki, et kogu ülekaalus olevad kilod on kadunud/kaotatud ;) plaan õnnestus ;) Ääretult tubli oled : !

  11. Mitte norimise pärast, aga see on ju suur supilusikatäis ja lavaširullid pole imetillukesed ning neis on rammusat täidist. Mina võiksin küll sellise portsuga piirduda, eriti kui pärast tuleb veel tükk kooki. Samas rohelist salatit ma söön rohkem. Kui peol oleks rohelist salatit, siis võtaksin pool taldrikutäit seda ja paar-kolm lavaširulli.
    Hommikusööki tuleb kindlalt süüa. See paneb ainevahetuse tööle ja väldib hilisemaid õgimissööste. Kui tahad alla võtta, siis söö regulaarselt ja kindlasti ka hommikuti. Ja vesi aitab, kusjuures ainuke janujook ongi vesi. Head valgud teevad ka kõhu kauemaks täis (nt maitsestamata kohupiimakreem marjadega või jogurt) kui kiired süsivesikud, samas võivad anda isegi vähem kaloreid. Kui on huvi tervisliku toitumise vastu – mis päris kindlalt aitaks alla võtta – siis liitu mingi programmiga, kus õpetataks selgeks alustõed, aga retseptid saaksid ise kokku panna.

      1. Tead midaiganes! Inimesed on erinevad ja kõik.. Minu jaoks on selline ports isutekitaja lihtsalt, ma ei saaks iial sellest kõhtu täis :d ja nt hommikul mina süüa ei saa, sest vastupidi – terve päev on kõht tühi. Minul on ka kaalukõikumisi olnud.. Ma olen elukoha vahetuse tõttu olnud liiga paks, nii et miski seda kaalu alla ei võta. Samuti olen olnud nii peenike, et endalgi halb vaadata, aga võta näpust, jällegi juurde ei võta. Kaal ei olene alati tennist või söömisharjumustest. Mina pole kunagi trenni teinud. Üldse see on iga inimese oma asi , et palju ta kaalub. Kui ma liiga peenike olin, sis sain kogu aeg sõimata, et hakka sööma ja sind on kole vaadata. Ja see oli väga solvav. Kui ma paks olin, siis räägiti lihtsalt seljataga. Sina oled väga ilus inimene! Ole selline nagu sulle meeldib ja nagu sina end hästi tunned!:)

  12. Jätaksid sa julmalt kõik piimatooted oma menüüst valja, saaksid paari kuuga oma ideaalkaalu. Aga sul vist pole piisavalt iseloomu, et need maitsvad tooted oma menüüst ära lõigata.

    1. Ma joon piima ainult tilga hommikul kohviga. See nädal polegi peale kookospiima nt muud piimatoodet söönud. Ma ei tea, mis mulje teil jäänud on minust :D nagu ma sööks aint juustu ja jooks vahukoort :D

  13. Kuule ma vaidlen selle 100 kg osas vastu, et kõndida ei jõua.
    Mina alustasin 120 kg 15 km kõndimisega päeval(nullist, enne vedelesin kodus ja sõin), praegu puhtalt selle arvelt langetanud 10 kg(toitumist muutnud pole, armastan veini, nüüd uuest aastast tegelen ka toitumisega) ning 2 kg alla läinud. Kaalun hetkel 108 ja liigun probleemideta 10-20 km päevas ja mul jalutuskaaslane ka 2 x nädalas, kes kaalub praegu 104 kg ja liigub probleemideta.
    Samas tean üht 101 kg inimest kes ei suuda kilomeetritki kõndida ja ei taha ka. See vist sõltub ikka inimesest, mina oma jalutuskaaslasega tahan ja jaksan kõndida, ning pole tunnetki olnud, et ma ei jõua.
    Jooksma ma jah ei hakka, sest sellises ülekaalus see rikuks põlvi.

  14. “On inimesed, kes saavad aru, et sajakilosena sa ei jõuagi käia või mingit trenni teha, ja on inimesed, kes ei saa sellest aru. Arvavad, et kõik on kättevõtmise asi. Palun, viska endale viiekümnekilone jahukott selga ja mine jookse kümme kilomeetrit ”

    Selle väitega ei saa nõustuda. Ega keegi teile seda 50 kg ühekorraga ju selga ei visanud? Teil kogunes see ikkagi kuude-aastatega ja seega oli ka kehal ja lihastel aega harjuda.

    Sama hästi võiks ju öelda, et kuidas sa üldse voodist tõusta ja liikuda jaksasid? Ma usun, et väga paljud treenimata 50-kilosed ei suudaks voodist korralikult tõustagi, 50 kg jahukott seljas, veel vähem mitu-mitu km päevas kõndida. Aga näed, sina jaksasid ju ja sa ei olnud ju (minule teadaolevalt) mingi tippsportlane oma hiigelkaalu aegadel?

    Seega, selline võrdlus minu arust küll ei päde.

    1. Nõus! Mina sain ligi 100-kilosena hakkama lühemate distantside jooksmise ja pikemate jalutuskäikudega. Aga öeldakse ju, et vabanduse leiab alati. ;) Raske on kindlasti, aga see jutt et ei ole võimalik, on vaid vabandus ja tahtejõupuudus.

Comments are closed.