Kirjutasin eksperimendist: lähme säästurežiimile. Nüüd on aeg lahti seletada seal välja toodud punktid, kuidas siis aasta jooksul võimalikult palju säästa. Kui ma nii meie väljaminekuid vaatan, siis reaalne oleks aastas isegi 20 000 kõrvale panna. Ideaalis oleksin ma õnnelik ka siis, kui meile 2019 detsembris 10 000 vastu vaataks.

Riietele kuluvast rahast kirjutasin siin, reisimisest siin. Kolmas alamteema on siis see, et ostame ainult seda, mida päriselt vaja on.

Jah, meie säästuaasta hakkab 1.01.2019, aga see ei tähenda nagu paljud on kommenteerinud, et enne aasta lõppu löön veel kõik raha laiaks, et “sai ju selle aasta sees ostetud”. Jutt oli üks perereis, siis see tähendabki, et kümne erineva reisi asemel teeme ühe reisi perega. See omakorda ei tähenda, et kui ma suvel näen 2019/2020 aasta talveks 350€ Tai pileteid, et ma neid ette ei osta. Sest üks paarireis aastas.. lihtsalt on vajalik. Ma pean end korra aastas saama abikaasaga koos laadida, kõigest välja lülitama ja puhkama.

Olenemata sellest, et ma panin kirja, et me riideid ei osta, siis näiteks kui Hedonile kummikud väikseks jäävad, siis ma ei käsi tal varbavalu kannatada või ei võta varvast maha, vaid ostan ikkagi uued kummikud, eks. Ise ilmselt ongi kergem ostmata olla, aga kasvavale lapsele üht-teist peaks soetama. Õnneks on mul varud ka, sest noh.. on ju vaja kogu aeg osta.

Aga suures plaanis pole mul näiteks vaja osta nõusid, klaase, nuge-kahvleid, söödavaid lusikaid, kõrsi, topsikuid, riivi, lõikelauda, käekella, kõrvarõngaid, püksirihma, harja, fööni jne jne jne Ilma nendeta saab edukalt elatud! Või kui need on olemas, siis neid ei ole vaja juurde osta. Siia alla käivad ka mänguasjad! Nagu päriselt. Meil on neid piisavalt ja ma ei leia, et neid oleks juurde vaja. Kui koostööraames saadetakse, pole parata :) Või noh, on, aga ega headest mänguasjadest ei ütle ükski laps ära.

Kõige paremini tõestas meile aasta Aasias ja Austraalias, et tegelikult saab hakkama MINIMAALSETE asjadega, piisab kui sul on kahed lühkarid, paar kleiti, paar särki, tennised, plätud, rätik.. Ja elu on elamiskõlbulik. Me seiklesime kahe seljakotiga, millest pool ruumi oli kaamera/läpaka, laadijate ja muu elektroonika all kinni.

Seega, jäävad meie ainsateks väljaminekuteks…

Toit – millelt ma ei kavatse kokku hoida. Meil tegelikult ei kulu mu meelest toidule palju. Umbes 50€ nädalas ja me ei söö sealjuures ainult mingit paki-purgitoitu, vaid keedame kartuleid, praeme liha, teeme kanasuppi, sööme salatit alati kõrvale, tarbime jogurtit, piima, leiba, muna jne. Lisaks tulevad ainult mu töölõunad, a 15€ nädalas. Kirjutasin lähemalt siin.

Meelelahutus – sünnipäevad, kontserdid, teatriskäigud jne.

Päris kodus ju ka nagu ei passi, aga usun, et reiside ärajäämine aitab meil kokku hoida kindlasti. See ei tähenda, et me iga nädalavahetus kuskile ära sõidame või raha raiskamisega lolliks läheme, aga päris piirama ka end ei hakka. Kindlasti tahaks suvel minna Lottemaale ja Linnanmäele, sest Hedon meenutab neid kohti siiani heldimusega. Ja mingi Muumimaa jutt käib, sest keegi lasteaias käis, ta ei tea ise muumidest maad ega mütsi.

Esimese asjana ootabki meid kohe jaanuari alguses Hedoni sünnipäev.

Aga, et kulusid vähendada, otsustasime sõbrannaga pidada laste sünnipäevi koos. Valisime välja Väike Linn mängutoa, kus saab korraga rentida kaks eraldi köögiga ruumi, aga mänguala saab avada nii, et kõik lapsed saavad igal pool koos lustida.

Sünnipäeva puhul teeme lasteaeda soolase tordi (kommide ja kringlite asemel) ja saadan neile hoopis jääshow ja disko :) Lastele nii see meeldis Eveliisi juures Ida sünnipäeval, et juba samal õhtul ma andsin tellimuse sisse, et tahan ka.

Kuna ma olen ka seda meelt, et kui lasteaiast kedagi kutsuda, siis kõik.. Siis olen läinud hoopis seda teed, et mitte ajada enda seltskonda nii kirjuks, et lasteaias on lasteaia pidu ja „kodune pidu“ on sõprade ja nende lastega.

Natuke kulukam ehk on, aga samas ei tekita see minus endas kohmetust, kui suvalised inimesed (ma ei tunne Hedoni lasteaiakaaslaste vanemad) mu peol on ja ma nendega midagi rääkida ei oska. Jaja, mulle päriselt ka ei meeldi võõrastega suhelda :) Lasteaiapidu jäägu seega lasteaeda ja sõprade pidu sõpraderingi. Mul oli ka nii, ma mäletan.

Nooo.. ja siis tuleb minu sünnipäev. Ja ma olen nii sajakahe vahel, et mida teha. Ma ühtpidi tahaks kõik sõbrad kokku kutsuda, teistpidi tahaks naistekat ja kolmandana tahaks üldse nädalavahetuseks üksinda minema minna ja olla. Või siis läheks perega spaasse. Või sõbrannadega… Keeruline ma ütlen, keeruline. Korraks mõtlesin isegi kuskil mängutoas pidada, sest siis saaksid kõik sõbrad lastega tulla ja lapsed ikka lustida, aga samas.. vanemad ikka korralikult lustida ei saaks.

Ah, see postitus läks veits lappama, aga üldiselt siis plaan järgmiseks aastaks paigas – reisidele ja riietele ei kuluta. Ostame vaid seda, mida päriselt vaja on. Ja vaatame, kas aasta lõpuks sirab ümmargune 10 000 vastu või ei :)

Me mingi aeg mõtlesime sõbrannaga #kogumispäeviku kuid ka kaasa teha. Vaatame, mis väljakutsed seal sel aastal ees ootavad ja teeme ära!